Monday, July 16, 2012

Mäesuurused lained Nasval

Ilusat suveilma otsides sattusin eile Saaremaale ning prognooside põhjal viskasin ka oma laua ja mõne purje autosse. Mingit ulmelist tuult justkui ei lubanud. Aga ennäe- ei tasu siin ilmateadet uskuda ja kui ruumi on, siis tuleb ikka kõik see tuhat purje ja lauda ja masti ja poomi ja muud tributräbu endaga kaasa vedada (vot see on hetk kus ma kadestan lohetajaid).

Puud loogus ja prognoos näitamas lõputut suurt tuult läksimegi siis täna kella 6 ajal Nasvale. Esimese hooga mina autost välja minna ei julgenudki, sest auto ust lihtsalt polnud võimalik avada- tuul rebis käest ära. Aga pea oli mõtetest pungil ja vaja oli kuidagi ta tühjaks saada ning parim mõte tundus olevat ikkagi olemasoleva varustusega merre minna. 

Mõeldud tehtud või õigemini eks peas käis ikka ennem tuhat mõtet, miks ma ikkagi ei peaks saama hetkel merele minna. Tuul liiga tugev, väike laud jäi Topule, väike puri jäi Topule, külmavõitu, kalipsot ei saagi sisetingimustes selga panna, juuksed lähevad märjaks, äkki ikkagi võõras kohas pole väga turvaline jne jne jne. Läksin ikkagi. AP ka nii kena ja aitas purje kokku panna ning. ( see lause nüüd oli nagu saarlased räägivad rõhutades sõna "kena" ja pannes lause lõppu "ning"). 

Whooohooo. Küll oli ikka mässamist. Esimese hooga ei saanud aru kas tuult on (seal sadama all oli kuidagi vaikne), siis oli teda ülemõistuse palju ja pidi purjest koguaeg tuult välja laskma, siis tahtis suur laud mind ära lennutada ( nagu lendava vaibaga), siis olin õhus kuna sõitsin eriti suurte lainete otsas, siis tulin trapetsist lahti, ja nii vaheldumisi ning koguaeg. Tõeline seiklus. Ja tuleproov. Kolm korda hakkasin kaldale minema, et lõpetada, aga ikkkka tuli üks ots veel teha. Nii ma siis seal sõitsin oma tunnikese ja pärast seda oli jubehea olla. Kui välja arvata üks sinikas sääreluul. Aga no seda ikka juhtub. Ja puri läks ka katki. No seda ka ikka juhtub, kuigi ma absoluutselt ei oma aimugi kus ja kuidas see täna juhtus. Alles kaldal märkasin. 

Novot. Selline kena päev ning pea sai ka tühjaks.  Taustal tuulikuga üks klõps kah. 




Mann 

Wednesday, July 11, 2012

Tantsud tuulega- Topu Jibe

Minu viimasest postitusest on möödas ikka hulk aega, aga eks olen selle aja jooksul ikka merel ka käinud mõned korrad- üllatus üllatus peamiselt Topul (loe: ainult) . 

Ühel ilusal pühapäeval, kui lubas 10 ms ja tuli tegelikult 20 ms, käisin isegi oma imearmsa pisikese 3.4'ga tuuri merel ära- kuniks see ka liiga suureks osutus. Tollest ulmelisest päevast on meeles lisaks ookeanilainetele Topul (enneolematud olid need ma ütlen teile) ka murdunud tamm ja kask koduaiast ning teedele langenud puud kojusõidul Tallinna. Ja loomulikult suured mehemürakad, kes lihtsalt oma lauad purjed seljas kusagil eemal randusid ja jala puhkemajani kõndisid - lihtsalt nii tugeva tuulega polnud isegi sellised tugevad mehed kuidagi viisi arvestanud. Eriti raju oli muidugi Pärnus kohale sõitnud seltskond, kes otsustasid kiirust sõitma hakata sellise tuulega ning endale 6.2 purjed üles panid. Ma küll ei tea, kuidas see kõik neil lõppes, aga tugevad mehed peavad nad olema, et sellise tuulega ja nii suure purjega koos ja vees hakkama saada.

Ja ühel sellisel päeval, kui ma seal taas vees pusserdasin saigi küll... saigi küll sellest sikutamisest ja sakutamisest ja vees purje õigetpidi saamises, et veestarti minna ja üleüldse on ilgelt kade vaadata neid sõitjaid, kes vees liueldes pöördeid teevad ja MITTE KUNAGI vette ei kuku ja seisma ei jää.

Mõeldud tehtud- püüdsin ma seda jibe'i juttu ignoreerida, mis ma püüdsin aga mõte hakkas idanema.Teised ju koguaeg räägivad sellest, et kuidas nad harjutavad ja proovivad ja loen ka  blogidest, kuidas nad muudkui harjutavad ja kuivõrd palju see asi aega võtab ja üldse välja ei tule, ja ja üldse - teadagi on nii, et kõik mis liigselt aega ja harjutamist võtab, ma pigem jätan kõrvale- kärsitus saab võitu ja sellele järgneb tavaliselt maakera suurune ahastus ja haletsus, kuidas mina ei saa ja kõik teised saavad ja kui abitu nii abitu ma olen :).

Võtsin kätte ja uurisingi youtube videotest kuidas need asjad siis käivad. Jube iizi tundub videote põhjal. Aga vees on hoopis teine lugu. Nädal tagasi proovisingi Topul oma esimest jibe'i elus - võtsin nõuks, et iga triibu otsas ei tiri ega tee bauti (maeitea kuidas seda sõna kirjutatakse) aga proovin nui neljaks teha jibe'i.


Esiti ei julgenud isegi allatuult sõita- kiirused tundusid kosmilised ja käed ja jalad ja pea ja purjelaud omavahel keeldusid koostööst ning sõit lõppes purje otsa või vette kukkumisega enne, kui ma üldse jõudsin jalga aasast ja keha trapetsist välja tõmmata. Järgmine edasiminek oli juba see, kui sain allatuult sõidetud, aga üldjuhul ma purje teist poolt veel kätte ei saanud ja vajusin mingis ebamäärases asendis vette. JA SIIS- ühel hetkel ma tegin peaaaaaegu terve pöörde ära alles päris lõpus kukkusin. Isegi AP plaksutas kõrval kui selle triki ära nägi.  Ja see mu suurimaks saavutuseks jäigi. (need pildid ongi siin sellest kuidas AP mulle õpetussõnu jagab).



Ja täna siis- olen mina Topul ja vaatan et justkui nagu puhub. Teadagi värk mul selle vette minekuga- leidsin enne tuhat tegevust aga lõpuks läksin randa ja puri oli eelmisest korrast veel koos, õhk oli soe, tuul ka puhus... siis nagu ei suutnudki rohkem positiivseid põhjuseid välja mõelda. 7.2 puri oli igati sobiv ja vesi oli NIIIIIIIIIIIIII SOE , et mul hakkas lausa palav. Tõsiselt. No eks mul oli ka kõige paksem kalipso seljas, aga ikkagi...

Eelmisest korrast innustunult hakkasin taaskord iga pöörde tarvis jibe liigutusi tegema ning kui muud positiivset selle kukkumise juures polnud, siis vähemalt puri oli õigetpidi, et veestarti teha. Ja siis see tuligi - MINU ELU ESIMENE JIBE- küll aeglaselt, aga siiski- ma tegin terve pöörde ära ja jäin püsti ja liikusin sealtsamast edasi. Whohooooo!! Nii lahe. Polnud üldse nii raske, kui ma olin kõik need aastad arvanud.


Ja peagi see teine ja kolmas ja neljas ja viies ja millljoniski jibe ei tule. eksole !


Mann 


Endiselt Topul, kuigi veel nädal tagasi tiksus peas plaan, et täna lähen kindlasti surfilaagrisse Roostale. Äkki siis mõni teine päev jõuan sinna ka. Praegu ju vaja Topul jibe'i harjutada, õhtuti vaatan aga sellist tänuväärset videot, mis annab aimu kuidas see asi käib: https://vimeo.com/5382792


Monday, July 9, 2012

Sünnipäeva tähistamine koos surfamisega


No tänase tähtsa päeva puhul võin ju elu esimest korda ka mina tiimi lehele sissekande teha J.



Nagu ikka õiget sünnipäeva pidada tuleb, siis selle aasta päevade arvuks, koos tänase sünnipäeva päevaga, tuleb kokku lausa 5 päeva. Neljapäeval sõpradega vapralt alustatud, kuid reede juba väga oodatud, kuna sedakorda lubas kogu surfitiim famiiliadega kohale tulla, kuna varem oli Pärnumaal Läänemaa piiril „Paradiisis“ käinud ainult Evelin. Ma tagasihoidlikult ikka olin oma maakohast rääkinud, et seal minu arvates ja kogemusega ikka saab surfata. Ette juba oli vaikselt murelikult vaadatud, et kas seda tuulepoissigi lubab aga lubas kuni 12m/s. Loomulikult ilmateade lubas ainult vihma, pilvi ja äikest.

Kuna suvekodu poolsaare koduõue ümbritseb meri, kust ka kohe peale saab, kama kokku panna ja hoida ning ka samal rannal ka õhtul sauna, siis lootsin vaikselt, et ikka koht meeldib ja sobib surfamiseks. Mulle on muidugi sobinud aga teistest ju ei tea. A ja muidugi saab alati ise võrkudega püütud, suitsutatud, otse ahjust, sooja kala ka J.

Sai siis reedel ja laupäeval merele plaanitud, kus mõlema päeva peale mitu korda saigi peale mindud ning ilus tuuleke puhus. Peale saime paari päeva jooksul siis mina, Evelin, Enely, Kirke, AP ja Madis. No mina pole mingi hull surfar ja vaikselt teen siin enda jaoks edusamme ja ikka sõidan/tiksun ka, kuid meie teised profid kihutasid nii, et tükid taga. Vaikselt mõtlesin ja ootasin, et mis siis öeldakse, et kas sobib või ei.


Tuli Enely merelt ja ütles, et nüüd me enam Dahabi minema ei pea, kuna siin veel parem, kui seal. Ja siis tuli AP ja ütles, et kiidab koha heaks, et kui tal oleks oma kama kaasas olnud (teine oli minemas Muhu väina regatile ja sõitis Evelini kamaga) oleks ta teinud isiklikud kiirusrekordid. Selle peale ütles keegi, et kui juba AP koha heaks kiidab, siis peab ikka tõeliselt hea koht olema J.  Ja nagu selgus, siis sealsamas olevat Raoul „Papa“ oma seltskonnaga käinud kiiruskatseid tegemas.

Seega nädalavahetus ja sünnipäev igati korda läinud - surfata saime, sauna, suitsukala, ilusat 30 kraadist päikeselist ilma kõikidel päevadel, kadakaid ja merd. Mis sa elult veel tahta oskad. A ja ega keegi enam ära minna ei tahtnudki ja Enely arvas üldse, et nüüd tuleb hakata äri tegema ja maakodu külalistemajakesi välja rentima, kuna paremat kohta surfamiseks annab otsida J. Madis aga pakkus end suveks valvuriks, et saaks seal olla.


Kokkuvõttena olgu veel öeldud, et minu kama ribadeks sõidetud, katki nii laud kui puri. Aga mis sellest, parandab ära ja elu on ikka lill J.

Sunday, July 8, 2012

Imeline Hiiumaa

Sain nädalakese Hiiumaal puhata ja see saar on ikka täiesti asendamatu koht puhkamiseks. Seekord puhkasime keset põldusid, heinapalle ja linnulaua täitsa Hiiumaa keskel Lelu külas - igasse randa oli küll u nii 10-20 km või natuke rohkem, aga valida sai tuule järgi..:). Muidugi ei ühtki kohvikut ja poodidega oli ka kitsas, aga see ruum ja rahu.... Parim surfipäev oli Külaküla rannas (esmaspäeval, 2.juulil), kus veetsime lausa 6h. Tänud Miale kannatlikkuse eest. Õnneks oli rannas palju ilusaid kivikesi, karbikesi, puutokikesi jne jne, mis 6h ära sisustasid ühe 4-aastase jaoks. Temperatuuri näitas nii 19-20, aga üllatavalt soe oli. Puhus edela tuul, u 7-9m/s ja sain oma suurima 7m2 purjega sõita. Meile olid seltsiks kümmekond soomlasest lohesurfarit, kes karavanidega Hiiumaal puhkasid. Chill. Lisaks käisime idatuulega Tõrvaninas sõitmas ja sõime lõputult metsmaasikaid. Külastamist väärib kindlasti Kalana kalakohvik. Oleks nagu ookeani äärde sattunud. Seega, kes midagi maagilist otsib - minge Hiiumaale:). Olen 2 päeva Tallinnas olnud ja tuleb vist tagasi minna sinna...