Sunday, May 22, 2011

Topu paradiis ja hooaeg avatud

Saigi hooaeg lõpuks avatud ja hing on niiiiiiii õnnelik!

Olin juba 2 nädalat kärsitu olnud, aga 5-kraadisesse Pirita vette ei tihanud oma varvast pista.

Kõik algas juba ettevalmistustega. Kolmapäeval. Käisime Miaga Surfhouse'is ja ostsin uued soojad sussid ja kindad, mille puudumise taha ma mitmed nädalad pugenud olin. Mia tahtis pool poodi tühjaks osta (eelkõige värvilisi vöösid ja pluuse ning roosasid jalgrattaid võiks ka kodus mitu olla), aga Indrek soovitas tal järgmine kord isa kaasa võtta ja siis pool poodi (emale) tühjaks osta. Tark soovitus:).

Sussid ja kindad olemas ja enam tagasiteed ei olnud :).

Neljapäeval sadas küll kerget hoovihma, aga õhk oli mõnusasti soe (15C ehk).

Tallinnas olin hetkeks natuke pidur, et kas maksab tööpäeva ohverdada. Aga võtsin ennast kokku, pakkisime auto ja startisime Topu suunas. Ainuõige otsus. Kella 14 ajal jõudsime kohale ja Andrus oli juba tunnikese merel olnud. Panin oma uue erk-kollase 5,3 Ice'i kokku ja merele. Eesmärgid olid ambitsioonikad - sõita TeamSugar nime vääriliselt ilma vette kukkumata :). Esimesed ringid see ka õnnestus, aga glissi ei saanud 5,3ga.

Läksin kaldale ja panin 6,2 kokku ja nagu murphy seadus, tuul tõusis ja hakkas ca 10 m/s puhuma. Ja kuna ma ei viitsinud 20m kauguselt autost teist mastijalga tuua 6,2 jaoks, võtsin oma 5,3 lahti ja rullisin kokku.

4-5 otsa sain 6,2-ga mõnusast glissis sõita ja siis ei saanud enam hakkama, lendasin veestartidega üle. Andrus vahetas ka 5,7 vastu ja minu 6,2 oli minule ilmselgelt liiast.

Rohkem vahetada ei viitsinud, pooleteisest tunnikesest piisas esimeseks korraks, et mitte Sugar-põhimõtetes eksida. Lisaks oli vaja Janek ja Mia Rohukülla viia.

Reedel oli ka mõnus. Kuna hommikul tuult ei olnud, läksin seadsin ennast sisse oma mobiilsesse kontorisse - Müüüriääre kohvikusse Haapsalus. Imehea tomati quiche oli. Nagu alati. Siis helistas Andrus, et natsa puhub ja kiired tööasjad tehtud ja tagasi Toppu.

Puhus nii 5-6 m/s, et 6,2-ga sai algul ainult tiksuda. Harjutasin nii pool tundi pöördeid ja mastijala juures varvastel seismist lootuses glissi saada. Hakkasin juba loobuma, kui äkki hakkas Andrus taga lõuna pool kihutama ja ma ka ei andnud alla. Veel teine pool tunnikeset merel. Päike paistis, vesi sillerdas, ligi 20C sooja ja vesi oli ka soe. Tõeline paradiis.

Laupäeval vette ei saanud, kella 18ks läksin Rohukülla Jansale ja Miale järgi, kes käisid Hiiumaal kalal (kala küll ei saanud :(). Kuuldavasti hakkas ka laupäeval kella 18st siiski puhuma, aga liiga ahneks ka muutuda ei saa.

Kolm päeva imelises Topus ja olen nagu teine inimene, hing ei saa enam rohkem rahul olla. Elu on ilus.

Maagia. Tänud Andrusele, Mannile ja tema emale võõrustamast oma maailma kõige ilusamas talus keset vaikust ja linnulaulu :). Kolm päeva paradiisi.