Thursday, December 1, 2011

EL GOUNA

November kohe on selline aeg, kui tahaks kuhugi tuulutama, et energiat saada. Kasvõi korraks. Ja kuidagi on tööga ka nii iga aasta, et ainus või sobivaim aeg minna on just novembris. Natuke päikest enne talve ja lume tulekut, kui tagasi tulles saab juba varsti valget metsa, suusatamist ja lauatamist nautida. Vaatamata isegi sellele, et tublid surfarid surfavad see aasta veel Eestiski praegu. Kahjuks ma ei kuulu aga nende vaprate hüljeste hulka.

Pooljuhuslikuks valikuks mõni nädal enne reisi sai sellel aasta El Gouna Egiptuses. Reis sai muidugi planeeritud enne Kairo nüüdseid rahutusi, aga ega need rahutused kuidagi äärealasid õnneks hetkel veel ei puuduta ka. Eriti El Gounat, mis on ju kinnine linnake.

Enne reisi olin suht veendunud, et seekord domineerib puhkust lohesurf ja mis minul ka muud üle jääb, kui ise kite algajate kursuse kasuks otsustada. Mida päev lähemale reisile, seda rohkem see mõte mulle tegelikult meeldima hakkaski. Mina, kes ma olin koguaeg ja kõigile rääkinud, et minule lohesurf ei meeldi, eksju. Mina ei viitsi neid nööre, vabandust liine, arutada või kellelgi kõrvu maha sõita.

Kuna osa seltskonnast sõidab kite'i, siis alati on mingi teema, et kuhu sõita, et kõigil (loe: purjelaud vs lohe) hea ja mõnus oleks ja mitmetes kohtades pole ka purjelaua renti.

Netist ei suutnud ma ka väga ühtegi linki leida, et El Gounas purjelaudu renditaks ja kas seal üldse sõita saab, kuna vesi on kaldal pikalt madal. Et tuleb siis siiski hakata vähemalt reisidel hoopis lohet õppima ja seda ka nautima. Kuidagi imeläbi hakkasin seda enda juttu ise ka rõõmsalt ja optimistlikult uskuma. Kite varustusest on ka puudu ainult lohe-konks Dakine universaalsele trapetsile, nii odavalt pole ühegi spordialaga algust tehtud...

Pimedas kohale jõudes puhus laupäeval 19.novembril u 20m/s! Lastel lõbu laialt koguaeg oma nokakaid taga ajades tuule käes. Õhus oli sumu lendavast liivast ja tolmust. Ilm oli tavapärasest külmem (olles 7ndat korda Egiptuses:), õhtul ca 17-18 C ainult - kõik kaasasolevad soojad riided (ehk siis 1 kampsun ja 1 dressikas) said selga topitud. Plätudega oli külm, paraku minu ainsad jalanõud reisil!

Ja järgmine päev merele! Hommikul oli lohetajate vahetus ja me chillisime lastega basseinis, ja sain endale surfikoha üles otsida, et kas kuskilt siis saab rentida varustust pealelõunal või pean kohe lohe kallale asuma.



Jaaa, üks purjelaua rendikoht on tõesti selles loheparadiisis olemas (www.dragonproject.net)- pisike laenutus Mövenpicki rannas El Sayadin resto juures sukeldumisklubi kõrval. Firma, mille põhitegevus on suviti Montenegros, mis pidavat ka imeline koht olema.

Reklaamis seisis seina peal, et kasutada on 20 purje ja lauda. Purjesid tundus küll vähem, aga ma võin eksida. Õnneks olid minu lemmikud Fanaticud saadaval. Klubis keskmiselt 5-8 klienti nädalas, vähemalt selle nädala näitel.

Lõunast kella 14st sain siis lõpuks ometi merele 4,7m2 purjega. Tuul oli vaibunud :). See tähendab, et 4,7 m2 oli vägagi paras võrreldes eelmise päeva tormiga.

Sattusin merele koos surfiklubi juhi ja ühe poola tüdrukuga, kes sõitis imehästi. Ei saanud hästi järgi temale... Igasuguste suurte kalade kartuses plaanisin küll laguunis (u 400-500m ala vööni veega) sõita, aga kohe agiteeriti sõitma kaugustesse "sunken island" juurde, mitmed kilomeetrid eemal.

Selleks tuli kodulaguunist välja sõita üle koralli, läbida u 300-500m lainetega ala (sügav tume-tume-tume-tume sinine ala, kus koguaeg tundub, et mingi kala ujub su kõrval). Lisaks on see kahe koralli vaheline sügav ala igasuguste paatide transfeeri koht... Kuna ma aga üksi maha jääda ei tahtnud kiirematest kolleegidest, tegin vist isiklikke kiiruserekordeid nendes 1-1,5m lainetes, mis olid õnneks hästi ühtlased.

Ja siis peale sügavust ja väikest hirmu tulid risti vastu korallid ja suur madalik, mida kutsutakse "sunken islandiks" - ja algaski PARADIIS umbes 3-4 km2 ala vööni helesinise veega, kus harjutas ca 50-60 lohet ja mõni äraeksinud purjelaudur.

Täiesti super. Ühtlane tuul, mega ilus vesi...päike... päike... soe. Suu koguaeg naerul. Ma olin täiesti sillas seal ja igasugused haid ununesid - isegi, kui kallas oli ligi 2-3km kaugusel ja varustus oli kohati selline lagunemisohtu. Õnneks oli seal ka rescue kohapeal paadiga. Seal saigi siis kuni päikseloojanguni sõidetud pea iga päev.

Kokkuvõttes on ikka iga reis kahju, et ma umbes 10-aastasena pidin põnevusega kõik need LÕUAD 1, LÕUAD 2 jne filmid ära vaatama ja lapsena isegi Eestis haisid kartsin.

Järgnesid "rasked" 2 päeva merel suure tuulega. Esmaspäeval ei sõitnud ma laguunist välja, sest 3,7m2 puri oli nii üle-üle, kui veel olla saab. Võtsin 83L veivika, et mitte lennata koguaeg ja harjutasin jibe'i. Kaldal oli aga paraku jubbbbe pagiline tuul ja ma ei raatsinud võõrast masti või laudu lõhkuda, kuna ise saamatuna endiselt jibe'iga toime ei tule.

Teisipäev-kolmapäev oli tuul ainult lõunani, mille üle ma olin ülitänulik, sest vastasel juhul poleks seda puhkust enam "perepuhkuseks" nimetada saanud. Käed olid ka villis ja aukus juba ja miljon lihast valutas.

Neljapäev-reede puhus ka pealelõunal ehk siis, kui minu surfivahetus algas lapse kõrvalt, seega lisandus 2 super päeva veel.

Reedel võtsin täitsa viimast. Viimased 30 minutit sõitsin kaldal pimedas:), no ei raatsinud lõpetada, kuigi sai 3h merel oldud juba. Kõige vapramad käisid veel laupäeval ka lohetamas ja kell 14 sõitsime tagasi lennujaama, märjad kalipsod kotis.



Täiesti mega oli. Ilma igasuguste ootusteta reis kujunes nii super-mõnusaks. Üks minu siiani lemmikuid surfikohti. Patareid on laetud kohe pikaks ajaks ja loodan, et lumi tuleb ka varsti:). Kahjuks ei jätkunud traditsioon, et tagasi lennates on lumi maas, nagu mitmed-mitmed aastad on novembris olnud nüüd.



Ja mis sellest lohesurfist siis sai? See täpp seal kõige alumisel pildil kvalifitseerub äkki kuidagi teemasse "Kirke ja lohesurf, vol 1":):



Kui jätta kõrvale kahe m2 õppelohe, mille ma 2 korda kätte võtsin ja talitsetud hästi ei saanud, siis ma jäin endiselt purjelauale truuks. Seekord. :). Kuidagi ei raatsinud nii perfektsetes tuuleoludes aega vees lohisemisele kulutada. Aga mõte läks idanema, plaanin lumelaualt tolmu pühkida ja seda loheasja natuke talvel proovida:).

ja Mann Mann Mann, palun kirjuta oma Vietnami-Bali reisist, see oli alles tõeline reisielamus!

Tänud vahvatele reisikaaslastele:).