Friday, September 16, 2011

ikka Katiast, kellest siis muust

Jõudsin siis napilt enne Katia itta Venemaa poole edasi põrutamist ka merele, st alles neljapäeva pealelõunal. Esimesed kaks päeva ehk teisipäeva õhtul ja kolmapäeval tundus see Katia minu jaoks liiga suur väljakutse. Nagu ikka sugar-tiimile kohaselt:). Tagantjärgi küll tundus, et oleks võinud ikka proovida, sest tegelikult oleme me ju päris vaprad, eks...:).

Neljapäeval võtsime siis Eveliniga ennast lõpuks kokku ja läksime Püünsisse. Tuule kiiruse kohta täpsed andmed puuduvad, Tallinn Madal mõõtja näitas 16-20m/s, kesklinna mõõtjad aga 6-11m/s kanti. Kindlasti oli julgelt üle 10/s...

Ja oh sa jommmmmel neid pagisid. Sügis on tõesti käes. Mulle meenuvad 2 viimast sügist, kui ma olen septembri teises pooles rohkem lennanud, uppunud ja kukkunud kui surfanud ja igakord mõelnud, et kas ma kunagi algaja staatusest väljun ka või mitte....

Aga neljapäevast. Kuna tuul ei tundunud alguses nii tugev, siis oli mul mõistust (st ei olnud mõistust) proovida enda suurt 115L lauda 4,2m2 purjega.... Tegu oligi jälle lendamisega stiilis "laud, mis sõidab omapäi". Ja mina by the way seisan seal peal suht nõutult ja lauda taltsutatud ei saa ega saa, kui ma just kohe kiirelt 20-30kg juurde ei võta või 200% julgemaks ja osavamaks ei muutu. Kahest pöörasest jutist (pigem pagides ja chopis hüplemisest) piisas ja siis vahetasin eelmisel sügisel soetatud 83L veivika Fanatic freewave vastu... Ohh see oli juba märksa mõnusam... Täitsa hea kohe ja allus suurepäraselt juhtimisele.

Kusjuures sain esimest korda see suvi, ja kokku vist alles kolmandat korda, veivikaga sõita. Ja seekord täitsa edukalt. Järjekindlalt panin selle terve suve ringi tuuritades auto katusele..., et äkki seekord on sinu kord ja ei pea garaazhis nukrutsema, aga mitte...:). Lõpuks tal vedas ja sai ka selle suve ristsed kätte.

Tundub, et ta suurest ootusest pingutas ka hirmsasti, sest esimest korda sain ma väga hästi veivikaga sõidetud. Suvel enne jaanipäeva Topu 18m/s tuulega ma ainult pusisin (Marikai 90L Fanatic Goya vist oli) - nii kui tagumise jala aasa sain, nii keeras laud vastu tuult ja oligi kiirusega finito ja nii 10x järjest. Jalakesed ei olnud vist piisavalt kiired. Ja Andrus muudkui noris, et mul nina ka püsti...:).

Aga seekord õnnestus. Nina (vabandust: laua vöör) oli tõenäoliselt ikka püsti, aga sõitsin ilusti aasades!!!! Jeeee!

Umbes 6-7 otsa sain siis Püünsis sõidetud, kui naljaka paugu või plaksuga lendas 4,2 m/s ICE'ilt sõidu pealt vario-top pealt ära... Puri andis Katiale alla:). Päris tükk tegu oli, et merelt välja saada madalamasse selle käkras sirge mastiga purjega. Mast oli otsast vist mingi 40-50cm väljas.

Õnneks on meil olemas Oleg, kes purje kohe samal pealelõunal 10 minutiga osavalt ära parandas - AITÄHHHHHH, Oleg!!!! Purjel uus topikene peal ja sõiduvalmis.

Ühesõnaga, sain ma esimest korda sügistormidega sõbraks. Peamiselt tänu oma uuele väiksele freewave sõbrale:), kes oli seekord niiiii püüdlik. Super-mõnus oli vette minna selle väikse set'iga:). Minu jaoks täitsa uus "ma pole enam algaja" tase :).

Ootan juba järgmisi tormikesi:). hasta la vista!