Laupäeva hommik. Sile vesi. Tuul 0 m/s. Uni. Nagu ikka laupäeviti. Aga ilusa ilma puhul end Piritale uudistama seadnuna avastasingi ennast ühel hetkel võistleja avaldust täitmas ja näpp võistlusteks oligi antud- no eks ma ikka natuke lasin end paluda kah, sest kahtlus oli suur kui esiti osalejate nimekirja silmasin, aga innustas Maarja osalemine, sest nii vähemalt olin kindel, et kellegagi saab ehk teepeal lobiseda kui peaksime teistest lootusetult maha jääma.
Haarasin Pirita klubist rendipraami ja kangutasin selle veele, purje ka seadsin sõiduvalmis, kuigi oli kahtlane tunne, kas seda lisakoormat ikka on vaja kaasa võtta. Tuli välja et oli- purje abiga siiski liikus kiiremini kui kätesõudmisjõuga oleks end vedada suutnud.
Orienteerumine oli väga lõbus ja uuenduslik- sisuliselt oli vette paigutatud 5 märki, mille külge olid sõlme seotud värvilised paelakesed. Kõik märgid tuli läbi sõita, igast üks paelake praamile võtta ning finishisse põrutada.
Start. Jäin kohe maha- kohe täitsa maha (ainult vist hiiumaa poisid otsustasid juba stardis loobuda) ja võtsin rahulikult. Erinevalt Topu võistlustest nädal varem ei hakanud isegi põlved seekord värisema- meeletu võistlusnärv on välja arenenud selle kahe nädalavahetusega:).
Kruiisisin aga märke otsima, lihtsaks tegi taganttulijale sõidu see, et märgi asukoha reetsid eespool langevad purjed, sest selleks et paelakest poi küljest kätte saada pidi igal juhul seisma jääma ja end poi külge aheldama või siis laualt maha hüppama, et märki kätte saada. Ise kasutasin taktikat- paar meetrit (ühel korral ka ca 10 m ) enne poid hopsti vette, ujudes märgini, paelake lahti ja hambusse ning tagasi lauale ja sõitma (mõnus oli vahepeal end jahutada, kuna olin vist ainuke kalipsoga võistleja). Võistlus jätkus esimesed meetrid paelake endiselt suus, sealt edasi mingi imetrikiga see ümber poomi sõlme ja tuld. KÕIK märgid leidsin üles ja finisheerisin napilt enne Maarjat, kellest ma finishisirgel möödusin ja ohimet- naiste arvestuses 3 koht. Maarja, tegelt väärisime me mõlemad seda naiste arvestuse 3. kohta :)!
Aga tähelepanuväärne on see, et minu surfi võistlejakarjääri jooksul (3 x Topu Kuul Kämp ja nüüd see orienteerumine) oli see minu päris esimene poodiumikoht. Niiuhke tunne:).
Ülejäänud päev kujunes ka väga sportlikuks, kuna orienteerumisele järgnes rannavolle turniir ning osalesin võistkonnas nimega "Segu" st et segu erinevatest sugudest ja teamidest. Segusse kuulusid siis juba eelpool mainitud Maarja Kivistik ning meespoole esindajatena Urmas Niine ja Aivar Kajakas. Võitsime ja kaotasime vaheldumisi. Ei teagi mitmendaks jäime lõpuks :). vist sinna kuhugile keskele.
Noja päeva naelaks oli köietõmbamine purjelaudadel. Ülimalt lõbus üritus. Segu tiim oli taaskord esindatud aga Aivarit asendas viimase kohtunikuülesannete tõttu Alar Vettik. Võitsime kaks ja kaotasime kaks lahingut. Aga ühes rütmis pumpamine tuli lõpuks juba täitsa hästi välja ja tunne oli vist umbes sama nagu spinning versus rattasõit. seekord siis ühe kohapeal purjega vehkimine versus surfamine. Lõbuslõbuslõbus.
Pildike meie võistkonnast Jaanus Ree kaamerasilma läbi:
Ja kindlasti tasub äramärkimist Team Chica korraldus ja pealehakkamine. Fantastika- nii toidud, võistlus, ilm, veinid, auhinnad kui ka kogu korraldus üldse. Ohh- ja asja krooniks olnud autasustamine vees :). Vot sellised võistlused mulle meeldivad! Aitäh Chicad ja nende abivägi!
Pilte võistlustest Jaanus Ree kaamera läbi saab näha siit ning Team Chica kui korraldaja enda muljeid ning võistluste järjestust näha siit!
Ja loomulikult kogu oma tagasihoidlikkuse juures paneks siia ka Jaanuse tehtud pildi sellest tähelepanuväärsest hetkest kui ma sain oma kolmanda koha maasikakorvi ning kasepärja :)!
Ja kõige lõppu ühispilt (Jaanus Ree):
Marikai (kellest on saanud mingi ime läbi meie kõige aktiivsem blogija:))
tubli Marikai! ja nii tore, et keegi blogib! Me oleme juba ääretult ületanud eesmärgi - lubasime kirjutada suvel vähemalt 1 loo :) Jätkame sama rõõmsalt!
ReplyDeleteKirke